Sissejuhatus arvutitesse
Selle artikli teemadTe pole arvutit ennem kasutanud? Te imestate, et mida nad teevad ja ja miks te peaksite üht neist kasutada tahtma? Tere tulemast—te olete õiges kohas. See artikkel annab teile ülevaate arvutitest: mis nad on, erinevad tüübid ja mida te nendega teha saate.
Mis on arvutid?
Arvutid on masinad, mis sooritavad toiminguid või arvutusi sõltuvalt juhiste komplektist või programmist. Esimesed täielikult elektroonilised arvutid, mis lasti välja 1940-ndatel, olid tohutud masinad, mis vajasid opereerimiseks meeskondade kaupa inimesi. Võrreldes nende varajaste masinatega on tänapäeva arvutid hämmastavad. Nad pole mitte ainult tuhandeid kordi kiiremad, nad mahuvad ka teie lauale, sülle ja isegi taskusse.
Arvutid töötavad läbi riistvara ja tarkvara suhtluse (interaktsiooni). Riistvara viitab arvuti osadele, mida te saate näha ja puudutada, kaasa arvatud korpus ja kõik selle sees olev. Riistvara kõige tähtsam osa on teie arvuti sees olev pisike ristküliku kujuline kiip, mida nimetatakse keskseade (CPU) või mikroprotsessor. See on teie arvuti "aju"—osa, mis tõlgendab juhiseid ja sooritab arvutusi. Riistvara üksuseid nagu teie kuvar, klaviatuur, hiir, printer ja teised osad kutsutakse sageli riistvaraseadmed või seadmed.
Tarkvara viitab juhistele või programmidele, mis ütlevad riistvarale, mida teha. Tekstitöötlusprogramm, mida te võite kasutada kirjade kirjutamiseks oma arvutis on ühte tüüpi tarkvara. operatsioonisüsteem (OS) on tarkvara, mis haldab teie arvutit ja sellega ühendatud seadmeid. Kaks hästi tuntud operatsioonisüsteemi on Windows ja Mac OS. Teie arvuti kasutab Windows operatsioonisüsteemi.
Arvuti tüübid
Arvutid erinevad suuruses ja võimaluste poolest Ühes skaala otsas on superarvutid, väga suured arvutid tuhandete lingitud mikroprotsessoritega, mis sooritavad eriti keerukaid arvutusi. Teises otas on tillukesed arvutid autodes, televiisorites, stereosüsteemides, kalkulaatorites ja seadetes. Need arvutid on ehitatud sooritama piiratud arvu toiminguid.
Personaalarvuti või PC on välja töötatud kasutamiseks ühe isiku poolt korraga. See sektsioon kirjeldab erinevaid personaalarvuti tüüpe: lauaarvutid, sülearvutid, pihuarvutid ja Tablet PC-d.
Lauaarvutid
Lauaarvutid on välja töötatud laual kasutamiseks. Nad on tavaliselt suuremad ja võimsamad kui teised personaalarvutid. Lauaarvutid on valmistatud eraldi osadest. Põhiline osa, mida nimetatakse süsteemiblokk on tavaliselt ristkülikukujuline kast, mis asub teie laual või selle all. teised osad nagu kuvar, hiir ja klaviatuur on ühendatud süsteemiblokiga.
 |
| Lauaarvuti |
Sülearvutid
Sülearvutid kergekaalulised mobiilsed ja õhukese ekraaniga PC-d. Neid nimetatakse sageli tänu nende väikestele mõõtmetele laptopideks. Sülearvutid võivad töötada akude pealt nii, et te saate neid viia kuhu iganes. Erinevalt lauaarvutitest on sülearvutis CPU, ekraan ja klaviatuur ühes kastis. Ekraan murdub klaviatuuri peale, kui teda ei kasutata.
 |
| Sülearvuti |
Pihuarvutid
Pihuarvutid samuti nimetatud ka elektronmärkmikuks (PDA) on akutoitega arvutid, mis on piisavalt väikesed, et neid igale poole kaasa võtta. Kuigi nad pole nii võimsad kui laua- või sülearvutid, on pihuarvutid kasulikud kohtumiste planeerimiseks, aadresside ja telefoninumbrite salvestamiseks ja mängude mängimiseks. Mõnedel on täpsemad võimed nagu telefonikõnede tegemine või juurdepääs Internetti. Klaviatuuride asemel on pihuarvutitel puuteekraanid, millel te kasutate oma sõrme või nõela (pliiatsikujulist osutamistööriista).
 |
| Pihuarvuti |
Tahvelarvutid
Tahvelarvutid on mobiilsed personaalarvutid, mis kombineerivad sülearvutite ja pihuarvutite funktsioone. Sarnaselt sülearvutitega on nad võimsad ja omvad sisse ehitatud ekraani. Sarnaselt pihuarvutitega lubavad nad teil kirjtuada märkmeid ja joonistada pilte ekraanile, tavalisel digipliiatsiga nõela asemel. nad võivad ka muuta teie käsitsikirjutatu tipitud tekstiks. Mõned tahvelarvutid on "muudetavad" ekraaniga, mis pöörleb ja keerleb lahti, paljastades allolevat klaviatuuri.
 |
| Tahvelarvuti |
Mida te saate arvutitega teha?
Töökohtades kasutavad paljud inimesed arvuteid arvestuse pidamiseks, andmete analüüsimiseks, uurimistööde tegemiseks ja projektide haldamiseks. Kodus saate te kasutada arvuteid teabe leidmiseks, piltide ja muusika talletamiseks, finantside jälgimiseks, mängude mängimiseks ja teistega suhtlemiseks ja need on ainult vähesed võimalustest.
Te saate samuti kasutada oma arvutit ühenduse loomiseks Internetiga, võrguga, mis seob arvuteid üle maailma. Juurdepääs Internetile on saadaval kuumaksu eest enamustes linnapiirkondades ja järjest enam ka väiksema asustusega aladel. Juurdepääsuga Internetti saate te suhelda inimestega üle maailma ja leida tohutul hulgal teavet.
Need on mõned kõike populaarsemad toimingud arvutite abil:
Veeb
World Wide Web (tavaliselt nimetatud Veeb või võrguks on hiiglaslik teabehoidla. Veeb on Interneti populaarseim osa, sest see kuvab enamuse teabest visuaalselt kaunis vormingus. Pealkirjad, tekst ja pildid võib kombineerida ainsale veebilehele, sarnanedes leheküljega ajakirjas, koos helide ja animatsioonidega. Veebisait on kogu ühendatud veebilehtedest. Veeb sisaldab miljoneid veebisaite ja miljardeid veebilehti.
 |
| Näide veebilehest (Microsoft Game Studios) |
Veebis surfamine tähendab selle avastamist. Te võite leida veebist teavet peaaegu iga ettekujutatava teema kohta. Näiteks saate te lugeda uudiseid ja filmide ülevaateid, kontrollida lennuplaane, vaadata tänavate kaarte, näha ilmaennustust oma linna kohta või uurida tervislikku seisundit. Enamustel ettevõtetel, valitsusasutustel, muuseumitel ja raamatukogudel on veebisaidid teabega nende toodete, teenuste ja kogude kohta. Teabeallikaid nagu sõnaraamatud ja entsüklopeediad on samuti laialt saadavalt.
Veeb on samuti naudinguks ostjale. Te saate sirvida ja osta tooteid—raamatud, muusika, mänguasjad, riided, elektroonika ja palju muud— suuremate müügiasutuste veebisaitidelt. Samuti saate osta ja müüa kasutatud esemeid läbi veebisaitide, mis kasutavad oktsioni stiilis pakkumist.
Teabe saamiseks Internetis ja veebis surfimise kohta vaadake Interneti uurimine.
Meil
Meil(lühend elektroonilisest postist) on mugav moodus teistega suhtlemiseks. Kui te saadate meili sõnumit, saabub see peaaegu kohe aadressaadi meili sisendkasti. Te saate saata meile paljudele inimestele samaaegselt ja saate salvestada, printida ja edastada meile teistele. Te saate saata meili sõnumiga peaaegu igat tüüpi faile, k.a dokumendid, pildid ja muusika. Ja meili kasutades ei vaja te postmarki! Vaadake teemat Meiliga alustamine.
Kiirsõnumside
Kiirsõnumside on nagu vestlus reaalajas teie inimese või inimeste rühmaga. Kui te tipite ja saadate kiirsõnumi, on sõnum koheselt nähtv kõigile osapooltele. Erinevalt meilist peavad kõik osapooled olema samaaegselt võrgus (ühenduses Interneti kaudu) ja oma arvutite ees. Suhtlemist kiirsõnumiside abil nimetatakse vestlus.
Pildid, muusika ja filmid
Kui teil on digitaalkaamera, saate te teisaldada oma pildid kaamerast arvutisse. Seejärel saate te need printida, luua slaidiseansse või jagada neid teistega meili kaudu või postitada need mõnele veebisaidile. (Lisateabe saamiseks selle kohta, mida fotodega teha saate, vaadake Digitaalpiltidega töötamine.) Samuti saate te oma arvutist muusikat kuulata, kas importides (edastades arvutisse) muusikat heli CD-lt või ostes lugusid muusika veebisaidilt. Või häälestuda ühele tuhandetest raadiojaamadest Internetis. Kui teie arvutil on DVD-mängija, saate te vaadata filme.
Mängimine
Kas teile meeldib mängida mänge? Tuhanded arvutimängud igas mõeldavas kategoorias on saadaval teie meele lahutamiseks. Istuge võidusõiduauto rooli, võidelge hirmutavate elukatega koobastes või juhtige tsivilisatsioone ja impeeriumeid! Paljud mängud võimaldavad teil võistelda teiste mängijatega üle maailma läbi Interneti. Windows sisaldab valikut kaardimänge, mõistatusmänge ja strateegiamänge (vaadake Lisateave Windows mängude kohta).
Fail
Teabe kogu, mis on ühe nime all arvutisse talletatud. Fail võib olla tekstidokument, pilt, programm jne. Failidel on tavaliselt kolmetäheline nimelaiend, mis aitab tuvastada tüüpi (näiteks pildifailid salvestatakse sageli JPEG vormingus ja neil on faililaiend .jpg).
Operatsioonisüsteem
__elbasuer__
Operatsioonisüsteem
Arvutiprogramm, mis haldab kõiki teisi programme arvutis. Operatsioonisüsteem talletab faile, lubab teil kasutada tarkvara programme ja koordineerib arvuti riistvara (nagu klaviatuur ja hiir) kasutamist.
Import
Piltide, muusika ja videote kopeerimine digitaalkaamerast või muust seadmest arvutisse.
Digipliiats
Pliiats, mis on kaasas teie tahvelarvutiga. Kasutage pliiatsit ekraanil olevate üksustega suhtlemiseks.
Spikker ja abi
